KÜBERTURBE TEADLIKKUSE KOOLITUS TÖÖTAJATELE

Kes ja miks meid ründavad, mis on viimasel ajal juhtunud ettevõtetega, mis põhimuredeks eraisikute vaates. Võimalus lühemaks aruteluks.

Kuidas luua tugevaid salasõnu ja miks nende korduv kasutamine on suur turvarisk. Selgitame, kuidas paroolihaldur teeb elu lihtsamaks ja turvalisemaks, ning tutvustame mitmeastmelist autentimist (MFA) – miks see on üks tõhusamaid viise oma kontode kaitsmiseks.

Käsitleme tööarvutite turvalist kasutamist kogu elutsükli jooksul – alates hankimisest ja seadistamisest kuni utiliseerimiseni. Miks on vaja seadet jooksvalt hallata ja varundada, miks peab seade olema krüpteeritud? Räägime riskidest, mis kaasnevad seadmete jagamisega teiste kasutajatega, ning selgitame, miks tarkvarauuendused on kriitilise tähtsusega. Samuti toome välja piraattarkvara kasutamisega seotud ohud.

• Mida arvestada töötamiseks sobiliku koha valikul, millised võrke kasutada, millised ohud varitsevad ja mille peale tuleks mõelda avalikus ruumis töötades.

• Õngitsuskirjad ja sõnumid Kuidas õngitsuskirju ja sõnumeid (SMS) ära tunda ja kuidas neist hoiduda.

Räägime sellest, kuidas hoida andmeid turvaliselt – alates mälupulkade ja ühiskaustade kasutamisest kuni failide turvalise jagamise ja krüpteerimiseni. Anname praktilised soovitused, kuidas infot jagada nii, et see ei satuks valedesse kätesse.

Kus ja kuidas andmeid jagatakse, mis on peamised ohud, elulised näited, kuidas jagada andmeid turvaliselt ja mida võiks organisatsioonis sel teemal kokku leppida

Selgitame, kuidas iga meie tegevus veebis – olgu see jagatud pilt, kommentaar või otsing – jätab jälje, mille põhjal kujuneb meist üha täpsem digitaalne pilt. See info ei kao kuhugi ja võib tulevikus osutuda kas kasulikuks või kahjulikuks – olenevalt sellest, mida ja kuidas oleme jaganud.

nii koduses keskkonnas kui tööandja vaates. Pildid, kontaktid, dokumendid, konfidentsiaalsed andmed – kus ja kuidas varundada?

Selgitame, miks nutiseadmed kujutavad endast turvariski, millised on levinumad ohud ja kuidas neid vältida. Toome välja, mida saab turvalisuse tagamiseks teha kasutaja ise ning kuidas saab panustada tööandja. Jagame ka praktilisi soovitusi, kuidas nutiseadmeid igapäevaselt turvaliselt kasutada.

Vastavalt eelnevalt tellijaga kokkulepitule.
Koolituse käigus on hea meelde tuletada ja üle korrata, millised infoturbe reeglid organisatsioonis kehtivad – ja kui midagi on seni jäänud lahtiseks või kokku leppimata, siis saab selle koolitusel koos välja öelda ja ühtlustada. Tavaliselt tekitavad just sellised kokkulepped kõige rohkem küsimusi või halli ala.
Näiteks arutame koos:

• Kas tööfailide jagamiseks võib kasutada isiklikku Google Drive’i või Dropboxi?

• Kas ettevõtte seadmeid võib kasutada kohvikus oleva avaliku wifi-võrgu kaudu?

• Kas mälupulgad on lubatud? Kui jah, siis millised ja mis tingimustel?

• Kas keegi peale töötaja ise võib ettevõtte arvutit kasutada (nt kodus, pereliige)?

• Kas kiire ja ootamatu e-kiri tohib olla tegutsemise alus või tuleks teisest kanalist kinnitada?
  Need on vaid näited. Koolituse jooksul selgitame, miks sellised reeglid on vajalikud ja anname ettevõttele võimaluse need koos meeskonnaga selgelt kokku leppida.

2 – 3 elulist näidet küberturbe juhtumitest, mis igaühega meist juhtuda võib. Näide koos lühikese ohu analüüsiga ja soovitustega, kuidas käituda, et kahju ei tekiks.

3 min